JOURNAL TRANSCRIPT
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND
Riina Purkart LEMMIKLOOMA OSTU/MÜÜGI KUULUTUSTE MÕISTMINE LIHTSUSTATUD ÕPPE 9. KLASSIS Bakalaureusetöö
Läbiv pealkiri: Tarbetekstide mõistmine
KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Kaja Plado (MA) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Pille Häidkind (Phd) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas registreeritud ……..………….… (allkiri ja kuupäev)
Tartu 2012
Tarbetekstide mõistmine 2 Kokkuvõte Tarbetekstid on osa inimese igapäevaelust ja seega on vaja eristada nendes enda jaoks olulist informatsiooni. Tarbetekstide hulka kuuluvad ka lemmikloomade ostu/müügi kuulutused. Põhikooli lõpetades on noortel vaja orienteeruda ajakirjanduses avaldatud kuulutustes. Üks nende laste huviorbiiti kuuluvatest teemadest võiks olla tegelemine lemmikloomadega, sealhulgas nende ostu ja müügiga. Oluline on teada, kas õpilased mõistavad neile suunatud kuulutusi. Käesoleva töö eesmärk on selgitada, kuidas mõistavad lihtsustatud õppe 9. klassi õpilased meedias avaldatud lemmikloomadega seotud kuulutusi. Täpsemalt vaadeldakse seda, kas kuulutuste mõistmine sõltub nende sõnastustest. Esimeses osas esitati õpilastele ajalehtedes avaldatud kuulutused nende originaalkujul. Teises osas olid need samad kuulutused lihtsustatud, arvestades keelelise väljenduse lihtsustamise reegleid. Mõlemas osas esitati kuulutuste kohta samad valikvastused. Uurimuses selgus, et originaalkuulutuste osas tehti õigeid valikuid 70,5%-l, aga muudetud kuulutuste tõlgendamisel 69,5%-l võimalikust. Järelikult antud uurimuses osalenud õpilaste tulemused katse esimeses ja teises osas ei erinenud. Seega lihtsamaks tehtud kuulutusi kokkuvõttes paremini ei mõistetud. Kuigi antud uurimuse hüpotees täielikku kinnitust ei saanud, siis sellegipoolest on võimalik saadud informatsiooni kasutada õppe- ja kasvatustöö planeerimisel. Näiteks saab kuulutuste mõistmist lihtsamaks (informatsiooni vähendamine, lausete lühendamine, sulgude ärajätmine) või raskemaks teinud muudatusi (võõras fraas nagu „musta-valge kirju“ ja sõnad nagu „kiip“) arvestada õppematerjalide valikul ja koostamisel.
Tarbetekstide mõistmine 3 Abstract Resümee Consumer publications are part of everyone´s life, therefore it is important to distinguish between information that is necessary and that which is peripheral. For example, take consumer publications that are advertisements about selling or buying pets. After graduating from basic school, an adolescent may orient on newspaper advertisments. One subject that might interest children are pets, including the selling and buying of them. It is important to know whether children comprehend advertisements that are addressed to them. The aim of this thesis is to explain how 9th grade students in simplified studies comprehend advertisements about pets published in media. Close observations will be made of the comprehension level of advertisements to 9th grade students in simplified studies dependant on the formulation of the advertisements. In the first part, students were presented advertisement originals that had been published in newspapers. In the second, the same advertisements were presented, but they were modified according to simplified language rules. The same answer choices were given about the advertisements in both parts. The study clarifies that pupils made right choices in the original advertisements in 70,5% of the choices, and in the modified advertisements 69,5%. Therefore, the results of the students that participated in the study did not differ appreciably between first and second part of the study. Thus simplified advertisements did not aid in student comprehension. Although the current study´s hypothesis was not verified, it is still possible to use information obtained in the study to plan the teaching and upbringing of students. For example it is possible to take into consideration changes that made comprehending easier (lessen information, shorten senteces, deleting brackets) or harder (frase „black and white mixture“ and word „chip“) while composing or choosing learning materials.
Tarbetekstide mõistmine 4 Tarbetekstide mõistmine lihtsustatud õppe 9. klassis Teksti mõistmine Tekste defineeritakse erinevalt. Näiteks mõistetakse teksti all tänapäeval nii kirjutatud tekste kui ka fotosid, maale, skulptuure, filme, tabeleid, erinevaid märgisüsteeme (Hennoste, 1995). Tekstide puhul on tegemist igasuguse kompaktse, adresseeritud ja vastavalt antud keele süntaksi ja semantika reeglitele seostatud märkide järgnevusega. Teisalt käib jutt vaid ainult inimkeelest, suulisest või kirjalikust tekstist (Tomusk, 1991). Aina rohkem puutuvad inimesed kokku infokesksete tarbetekstidega. Traditsioonilised kirjanduslikud tekstid (näiteks näidendid, luuletused, jutustused) on jäänud tagaplaanile. Tekste liigitatakse järgmiselt: a) kirjanduslikud tekstid- romaanid, jutustused, novellid, näidendid, stsenaariumid, luuletused, mõttesalmid, mälestused, päevikud, biograafiad; b) teadustekstid- uurimused, artiklid, esseed; c) publitsistlikud tekstid- uudised, artiklid, intervjuud, reportaažid, lugejakirjad, koomiksid, pilapildid; d) tarbetekstid- õpikud, käsiraamatud, reisijuhid, teatmeteosed, menüüd, hinnakirjad, eeskirjad, juhendid, reeglid, sildid, reklaamid, kuulutused; e) graafilised tekstid- diagrammid, graafikud, tabelid, skeemid, kaardid, grafitid, plakatid; f) elektroonilised tekstid- teletekstid, arvutitekstid, internet (Hennoste, 1998). Teksti mõistmine on selle mõtte mõistmine (Karlep, 2003). Teksti mõistmine sõltub lugeja mõistmisoskusest ja teksti keerukusest (Mikk, 1980). Erinevad teksti mõistmise definitsioonid püüavad täpsustada
millised, kuidas ja millal erinevad teksti mõistmise
komponendid arenevad. Seega teksti mõistmise hindamine ja juhendamine pedagoogilise lähenemisviisi järgi on praktiline ja järk-järguline. See rõhutab mõistmise mitmekülgseid osasid, näiteks selget valjusti lugemist, järelduste tegemist, teksti seostamist taustteadmistega, küsimuste küsimist või nendele vastamist (Paris, Hamilton, 2009). Töö teksti mõistmiseks peab algama juba esimesi sõnu kokku veerides. Ema, isa või õpetaja peaksid lapsele esitama küsimusi teksti kohta. Näiteks tuleks uurida lapselt, mida ta luges, mida ta teada sai, kellest tekstis juttu oli ning arutlema loetu üle sõltuvalt lapse vanusest ja teadmistest. Oluline on just esitada küsimusi, mis paneks last teksti üle arutlema (kui sageli, miks ja kuidas) (Tammur, 2011). Tänapäeval rõhutatakse funktsionaalse lugemisoskuse kujundamise vajalikkust. Funktsionaalne lugemisoskus on suutlikus lugeda erinevaid tekste kõige otstarbekamate
Tarbetekstide mõistmine 5 meetodite abil. Selline lugemisoskus eeldab, et lugeja on aktiivne, süveneb lugemise kaudu oma maailmapilti ning mõttemaailma (Nootre, 1999). Funktsionaalne lugemisoskus on üks lapse õpiedukuse ja koolis edasijõudmise aluseid. Valdamata funktsionaalset lugemisoskust ei ole võimalik tulemuslikult omandada reegleid matemaatikas, definitsioone geograafias või bioloogias, lugeda kaarti ajaloos või õppida pähe laulusõnu (Tammur, 2011). Sellise lugemisoskuse
kujundamist peetakse emakeeleõpetuse ülesandeks, kuid selleks pakuvad
rohkesti võimalusi kõik õppeained. Seega sobib funktsionaalne lugemisoskus ainekavu läbivaks teemaks. Igas aines on vaja teksti mõista ja võimalusi selle oskuse kujundamiseks (Vernik, 2001). Põhikooli riikliku õppekava kolmanda kooliastme õppe ja kasvatuse põhitaotluseks on vastutustundliku ühiskonnaliikme kujundamine, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tuleb. (Põhikooli riiklik õppekava). Üks teema, mille omandamine aitab kaasa selle taotluse saavutamisele on teabekeskkond. Selle teema käsitluse eesmärk on kujundada õpilane teabeteadlikuks inimeseks. Teabekeskkonna teema käsitlemisega kolmandas kooliastmes õpitakse mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas (Põhikooli riiklik õppekava, lisa 12). Näiteks õpitakse ainevaldkonna „Keel ja kirjandus“ raames tarbe-, teabe- ja meediatekstide mõistmist. Seega õppekava edukal täitmisel orienteerub põhikooli lõpetaja tekstimaailmas: tunneb peamisi tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediažanre), nende põhijooni ning kasutamise võimalusi (Põhikooli riiklik õppekava, lisa 1). Ka lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt. Eesti keele õpetuse peamine ülesanne on toetada õpilaste kõne arengut, rõhutades eriti kõnest arusaamise kujundamist. Põhikooli lõpetaja loeb jõukohast teksti endamisi sihipäraselt, häälega, mõistmiseks vajaliku selguse ja intonatsiooniga (Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava). Teksti mõistmise tasandid Teksti mõistmise tasandeid on võimalik esitada erinevatel alustel. Zimnjaja (1989, viidatud Karlep, 2003 j) esitatud tasandid kirjeldavad teksti mõistmise sügavust. Nendeks tasanditeks on: 1. Teksti teema mõistmine. Lugeja saab aru, millest tekstis kirjutatakse. 2. Teksti teema ja peamise sisu (REEMA) mõistmine. Tajujal tekib üldine ettekujutlus sellest, mida antud teemal on kirjutatud.
Tarbetekstide mõistmine 6 3. Teksti teema ja sisu detailne mõistmine. Tajuja mõtestab ka objekti või sündmuse kirjelduse nüansse. Samuti eristab ta varem teada olevat ja uut teavet, pöörab tähelepanu sellele, missuguste keelevahenditega on teave edastatud. 4. Teksti peamõtet mõistab lugeja kergemini siis, kui peamõte on tekstis sõnastatud. Kui aga peamõtet pole sõnastatud, siis teeb tajuja vajalikud järeldused ise. Miku (1980) järgi on teksti mõistmisel võimalik eristada ka kolme keeleüksuste tasandit: sõnade, lausete ja tervikteksti tasand. Sõnade tasandil on vaja seostada sõna tema tähendusega. Lausete mõistmine eeldab sõnadevaheliste seoste taipamist. See toimub tavaliselt meie teadvuses märkamatult ja me saame lausest kergesti aru. Lausete mõistmisele järgneb teksti mõistmine. Mõistmisoskuse seisukohalt on need mõistmise tasandid väga tugevalt seotud, sellest tulenevalt peaks ka teksti kui terviku mõistmisel olema kõige olulisem seoste leidmine ja koondmõtete kujundamine. Lausete mõistmisel kujuneb lõigu koondmõte, mis aitab paremini mõista sama lõigu üksikuid lauseid. Tekstiosade koondmõtete seostamisel kujuneb tervikteksti koondmõte, mis aitab omakorda mõista teksti üksikuid osi (Mikk, 1980). Teksti mõistmine kui protsess Teksti mõistmine on aktiivne strateegiline protsess, kus tajuja ei tegutse range algoritmi järgi (Karlep, 2003).
Mõistmise tulemuseks on seoste moodustamine ja
funktsioneerimine. Teksti mõistmiseks ei piisa sõnadevaheliste seoste kujundamisest, vaid tuleb mõista, milliseid reaalsuse objekte ja nähtusi sõnad tähistavad ning millised on nende objektide ning nähtuste vahelised seosed. Mida olulisemaid seoseid tunnetatakse, seda sügavam on mõistmine. Täielikult mõistab teksti lugeja, kes on ise analoogilised, tekstis kirjeldatud sündmused läbi elanud (Mikk, 1980). Teisalt arvatakse, et teksti mõistmine sõltub eelkõige isiku lugemisoskusest (Voltein, 2002). Teksti mõistmisel seostatakse selles esitatu oma kogemustega (Mikk, 1980). Tekstis esitatut
informatsiooni
kutsutakse
tekstibaasiks.
Tekstibaasi
ühendamine
tajuja
taustteadmistega võimaldab luua aga situatsioonimudeli objektist ja sündmustest (Karlep, 2003). Üht ja sama teksti võivad lugejad mõista erinevalt (Mikk, 1980; Voltein, 2002). See võib olla põhjustatud sellest, et inimeste kogemused on erinevad (Mikk, 1980). Kui tajuja tekstibaasist aru ei saa või ei oska seda ühendada oma teadmistega, siis jääb situatsioonimudel loomata. Sel juhul võib tajuja vastata küsimustele, mis eeldavad sõnade või lausete taastamist, kuid ei suuda täita mõttelünki ega teha järeldusi (Karlep, 2003). Lugejal tuleb edukaks teksti mõistmiseks kasutada kognitiivseid strateegiaid ehk vaimsete operatsioonide kogumit:
Tarbetekstide mõistmine 7 1. Propositsioonistrateegia kujutab endast operatsioone lausetähenduse mõistmiseks. Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Mõistmisraskusi tekitab lastele sõnatähenduste puudulik valdamine, vähene tähelepanu pööramine täienditele ja vabadele laienditele. 2. Lokaalse sidususe strateegia eesmärgiks on seostada ütluse propositsioonid. Valdavalt on tegu kõrvuti asuvate lausetega või lauseosade tähenduste ühendamisega tervikuks. Selle strateegia puhul põhjustavad lastele valdavalt probleeme samaviiteliste sõnad, operatiivmälu piiratus või koormatus mõne muu tegevusega ja mõttelüngad lausete vahel. 3. Makrostrateegia eesmärgiks on luua terviklik ja harilikult ka üldistatud kujutlus tekstis kirjeldatud sündmusest, nagu teksti peamõtte sõnastamine, kokkuvõtlik ümberjutustus, resümee või teeside koostamine, teksti illustreerimine. 4. Produktsioonistrateegia sisaldab tekstiloome ja taju ühiseid oskusi (Karlep, 2003). Seda, kui hästi mõistavad õpilased teksti uuriti Eestis viimati kõige ulatuslikumalt 2009. aastal, mil viidi läbi PISA uurimus. Eestist osales antud uuringus 4727 õpilast. 65 osalenud riigi seast olid Eesti 15-aastased õpilased 13. kohal, OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatiooni) riikide arvestuses 10. ja Euroopa arvestuses koguni 5. kohal. Sellest võib järeldada, et uurimuses osalenud Eesti õpilaste teksti mõistmisoskused on head ja nad kasutavad selleks kognitiivseid strateegiaid (Tire, Puksand, Henno, Lepmann, 2010). Teksti mõistmist raskendavad asjaolud Loetu mõistmise raskused ehk funktsionaalse lugemisoskuse puuded ei pruugi otseselt olla seotud spetsiifiliste ehk lugemistehniliste raskustega, kuid on seda sageli emotsioonide ja motivtsiooni kaudu (Snow, Burns, Griffin, 1998). Lihtsustatud õppe õpilased mõistavad tunnetusprotsesside iseärasuste ja halvemate teadmiste tõttu teksti puudulikult. Teksti mõistmist mõjutavad muutused võivad toimuda järgnevatel kõnetaju tasanditel: 1. Sensoorne tasand on akustilise või visuaalse informatsiooni töötlemine ning seejärel säilitamine operatiivmälus kuni ütluse mõistmiseni. 2. Keeletasand on tajutava keeleüksuse äratundmine ja nende tähenduse mõistmine. Tegemist on ütluste tähenduse otsimisega. Lihtsustatud õppe lapsed võivad mõista küll sõnu, kuid mitte alati lause tähendust. 3. Mõttetasandil seostatakse ütluse keeleline tähendus oma kogemustega (luuakse situatsioonimudel) (Karlep, 1999).
Tarbetekstide mõistmine 8 Erinevad autorid on leidnud mitmeid faktoreid, mis raskendavad teksti täielikku mõistmist. Üks aspekt, mis mõjutab mõistmist on puudulik lugemistehnika. Kui lapsel on primitiivne lugemistehnika, siis on tal raske mõista keerulise lause hierahilist struktuuri. Samuti raskendavad tekstist arusaamist mõistmisstrateegiate kasutamise vähesed kogemused ja ebapiisavad teamised. Viimase ilmnemisel saadakse tekstist fragmentaarselt aru. Paremal juhul luuakse ebatäpne ja detailivaene kujutlus tekstibaasist. Veel teeb teksti mõistmise keeruliseks see, et kirjaliku teksti tajumisel puudub suhtlussituatsioon ja suhtluspartner ning see, et lugemisel on töömälu haaratud lugemistehniliste operatsioonide sooritamisega. Selle tõttu kannatab teksti mõistmine (Karlep, 2003). Ka vähesed lingvistilised teadmised nagu sõnavara, keele kasutuse, süntaktilistest ja semantilistest protsessidest puudulikud teamised teevad teksti mõistmise keeruliseks (Calixto, 2002). T. Van Dijk (1987, viidatud Karlep, 2003 j) on veel leidnud, et abstraktse sisuga tekstid ei soodusta suhteliselt konkreetsete mälukujutluste kasutamist ja teksti mõistmise muudab keeruliseks ka teksti sisu erinemine harjumuspärastest struktuuridest. Näiteks sellistest tekstidest on raske aru saada, kus on kirjeldatud ootamatuid sündmuseid. Teksti mõistetakse halvemini ka siis, kui oma teadmisi ei eristata tekstiteavest ja kui tekstis kirjeldatud situatsioon eeldab paljude freimide kombineerimist, sest mõnikord on vaja kombineerida üksteist välistavad teabeüksused. Neid raskuseid saab ennetada ja ületada. Loetu mõistmisraskusi saab ennetada, kui alates esimestest klassidest õpetada nii lingvistilisi kui ka kontseptuaalseid teadmisi ja oskusi (Snow, Burns, Griffin, 1998). Erinevate lausestruktuuride ilmnemisel on võimalik teksti paremaks mõistmiseks sooritada muuteoperatsioone. Inimene ei teadvusta kõneldes muuteoperatsioone ja see toimub peaaegu momentaalselt. Kasutada saab ainult neid muuteoperatsioone, mida inimene valdab. See tähendab, et
automatiseeritud
valik sooritatakse omandatud
operatsioonide piires.
Muuteoperatsioonid, mida on võimalik kasutada on sõnajärje muutmine, sõnade asendamine, sõnavormi
muutmine,
sõnade
kustutamine,
sõnade
liitmine
ja
tuletamine,
pöördkonstruktsioonide moodustamine ning keerulise süntaktilise struktuuri asendamine lihtsamatega.
Seega
peaks
praktilise
lauseõpetuse
muuteoperatsioonide õpetamine ja harjutamine.
üheks
ülesandeks
olema
Muuteoperatsioonide õpetamiseks saab
kasutada keeleharjutusi (baaslausete ühendamise ja keeruliste lausete lihtsustamise ülesanded) (Karlep, 2000).
Tarbetekstide mõistmine 9 Kuulutuste mõistmine 2009. aastal läbi viidud PISA uurimuses selgus, et nii OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatioon) maade õpilastele keskmiselt kui ka Eesti õpilastele meeldib lugeda ajalehti ja ajakirju, kuid leiti, et Eesti õpilased teevad seda oluliselt rohkem. Ajalehti loevad OECD maades 61% õpilastest. Uuringust osavõtnud Eesti õpilastest väidavad, et neile meeldib ajalehti lugeda 80%-l, järgnesid ajakirjad, mida loevad 72% osalejatest. Leiti ka, et Eesti õpilased on teadlikud erinevatest lugemis- ja õppimisstrateegiatest, kuid peamiselt eelistavad lugeda ajalehti ja ajakirju (Tire jt, 2010). Kuna nii paljud õpilased Eestis loevad ajalehti ja ajakirju, siis võib oletada, et nad puutuvad palju ka kokku nendes väljaannetes avaldatud reklaamide ja kuulutustega. Reklaam ei ole vaid vahend, et jõuda inimesteni majanduslikult, vaid see on ka kontakti loomise ja hoidmise viis inimestega sotsiaalselt, poliitiliselt ja psühholoogiliselt (Chafai, 2010). Reklaam on see, kui mingi grupp või inimene püüab edasi anda sõnumit teistele inimestele. Seda tehakse kõige tihedamini selleks, et edendada toodet või teenust. Kõige rohkem avaldatakse reklaame ja kuulutusi ajalehtedes. Ajalehtede kuulutused jagunevad kuvareklaamideks ja rubriigikuulutusteks. Kuvareklaame võib leida tervest ajalehest.
Need reklaamid võivad olla postmargi
või
terve lehekülje suurused.
Rubriigikuulutused on spetsiaalselt nende jaoks mõeldud ajalehe osas. Tavaliselt on nad paari realised ja pandud veel omakorda eraldi sektsioonidesse (arvutid, autod, töökuulutused). Nendes kuulutustes edastatakse info selle kohta, mida soovitakse ära anda või müüa. (R.I.C. Publications, 1993). Samuti käsitletakse reklaami kui tutvustust või teavet edastava kuulutusena. Kuulutus on avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud kirjalik teadaanne (EKI, 2012). Reklaami saab jagada kolmeks osaks: 1. Tekst: See annab toote kohta informatsiooni. 2. Pilt: Kujundab tausta antud reklaamile. Pilt võib olla reklaamitavast tootest. 3. Osade organiseerimine: Reklaami teksti ja pildi ühendamine (Sells, Gonzalez, 2002). Reklaami või kuulutuse mõistmiseks on igal ühel vaja sooritada kaks olulist informatsiooni töötluse ülesannet. Kõigepealt tuleb vahet teha reklaami ja reklaamivälisel informatsioonil. Teine oluline kuulutuse mõistmiseks vajalik kognitiivne ülesanne on võime ära tunda kuulutuse eesmärk. Teiste sõnadega veenva eesmärgi mõistmine hõlmab mõistmist, et kuulutajal on teistsugune vaatenurk lugejast ja et kuulutaja eesmärk on veenda lugejat tema toodet ostma. Arvestada tuleb ka sellega, et selline veenev sõnum on erapoolik. Erapoolikuid sõnumeid tuleb tõlgendada teistmoodi kui erapooletuid kuulutusi (Wilcox, B. jt 2004).
Tarbetekstide mõistmine 10 Leechi (1972, viidatud Chafai, 2010 j) järgi on keele roll reklaaminduses väljendada tundeid, anda soovitusi, informeerida, veenda, kirjeldada ja luua. Reklaamitavast tootest sõltub see, millist keelt ja eriti millist sõnavara kasutataks. Chamblee jt (1993, viidatud Jae 2010 j) on leidnud, et kuigi keeleliselt keerulised sõnumid võivad kuulutustes sisaldada kõrvaltähendust, siis uurimused on näidanud, et kompleksne sõnum võib olla tegelikult tõhusam. On leitud, et kui kuulutused sisaldavad keeleliselt keerulisemat sõnumit, siis uurimuses osalejad suutsid taastada kuulutuste sõnumeid rohkem, sest need keerulised sõnumid nõudsid kõrgemat kognitiivset töötlust. Lihtsustatud õppe õpilastele pole informatsiooni töötluse kõrgemad tasandid jõukohased. Wyer (2002, viidatud Jae, 2010 j) on leidnud, et kuulutuste mõistmine võib olla mõjutatud mitmetest faktoritest. Nendeks võivad olla näiteks lingvistilised, visuaalsed, individuaalsed ja situatsioonikesksed faktorid. Jae (2010) arvates on lingvistiline külg oluline, sest see mõjutab seda, kuidas lugejad mõistavad kuulutuste sõnumeid. Hiljuti läbiviidud uuringus leiti, et kui lugeja loeb korraga palju kuulutusi, siis mõistmine võib sõltuda ka kuulutuste esitamise järjekorrast. Täpsemalt siis, kui kuulutused on keerulise süntaksiga, siis esituse järjekord on olulisem faktor, et tõsta lugeja mõistmist. Lugejad mõistavad kuulutusi paremini, kui nad loevad keerulist kuulutust enne ja seejärel lihtsamat kuulutust. Samuti leiti, et kui uuringus osalejad olid keskendunud, siis nende kuulutuste mõistmise tase jäi samaks olenemata sellest, mis järjekorras neile kuulutusi esitati. Kuid kui nad ei olnud pühendunud, siis mõistmise tase tõusis, kui nad lugesid keerulist kuulutust enne ja seejärel lihtsamat kuulutust. Kerge intellektipuudega õpilastel on aktiivse ja passiivse sõnavara maht eakaaslastest võrreldes alati oluliselt väiksem. Isegi kui õpilane kasutab mingit sõna, siis tema jaoks võib sõnal olla hoopis teine tähendus. Samuti on kerge intellektipuuetega õpilaste süntaktilised oskused arengule vaatamata veel lõpuklassideski tagasihoidlikud, ilmnevad märgatavad arengu erisused (Karlep, 2012). Veel muudab teksti tajumise raskeks see, et kerge intellektipuudega õpilastel puuduvad kujutlused või teadmised. Kerge intellektipuudega õpilastel on probleeme ka analüüsioperatsioonide kasutamisega (Karlep, 1999). Kõik need puudujäägid muudavad lihtsustatud õppe õpilaste jaoks ka kuulutuste mõistmise keeruliseks. Töö eesmärk ja ülesanne Põhikooli lõpetades peavad õpilased olema suutlikud võimalikult iseseisvalt toime tulema igapäevases elus. See eeldab, et orienteerutakse infotulvas, millega pidevalt kokku puututakse. Oluline on, et eristatakse vajalikku ebaolulisest ja leitakse enda jaoks kasulikku
Tarbetekstide mõistmine 11 informatsiooni. Üks laste huviorbiiti kuuluvatest teemadest võiks olla tegelemine lemmikloomadega, sealhulgas nende ostu ja müügi võimalused. Et kujundada oskust kuulutusi mõista, on vaja tunda probleeme ja raskusi, mida lapsed kogevad nende lugemisel. Sellest tulenevalt on antud töö eesmärk selgitada, kuidas mõistavad lihtsustatud õppe 9. klassi õpilased meedias avaldatud lemmikloomadega seotud kuulutusi. Täpsemalt uuritakse seda, kas kuulutuste sõnastused mõjutavad nende mõistmist. Tarbetekstide mõistmise raskuste ilmnemisel tuleks õppetöös pöörata suuremat tähelepanu igapäevaelus vajaliku teksti mõistmisoskuse arendamisele.
Uurimus Meetod
Katseisikud Valimi moodustas 42 lihtsustatud õppel õppivat 9. klassi õpilast. Uurimus viidi läbi neljas koolis 2012. aasta märtsikuus. Mõõtevahend Uurimismaterjaliks koostati kirjalik ülesannete komplekt, millesse valiti Järva Teatajas, Pärnu Postimehes ja Maalehes ilmunud viis lemmiklooma ostu/müügi kuulutust. Uurimus koosnes kahest osast. Esimeses osas esitati viis valikvastustega kuulutust, kus oli edasi antud kogu ajalehtedes esitatud informatsioon. Teises osas esitatud kuulutustega kontrolliti hüpoteesi - kuulutuse mõistmine sõltub nende sõnastusest. Selleks muudeti viis kuulutust, arvestades
lihtsa keele reegleid. Kokku esitati lahendamiseks kümme
valikvastustega ülesannet (vt lisa 1) ümbertrükituna paberkandjal. Iga ülesande juurde esitati viis vastusevarianti, millest kaks olid tõesed ja kolm valed. Katse esimese ja teise osa valikvastused olid samad. Õpilastel oli võimalik märkida tõeseks 20 ja valeks 30 vastust. Uurimuse koostaja poolt loeti õigeteks vastusteks need tõesed väited, mis märgiti õigeks ja mittetõesed väited, mis märgiti valeks. Valedeks loeti need vastused, kus tõesed väited märgiti valeks ja ebatõesed õigeks.
Protseduur Uurimus viidi läbi klassiruumis. Enne küsimustike kätte jagamist esitati õpilastele suuline juhend: „Kuula! Lapsed tahaksid saada omale koju kas koera või kassi. Nad loevad ajalehtedest loomade ostu/müügi kuulutusi. Aga vahel ei saa nad päris täpselt aru, mida
Tarbetekstide mõistmine 12 kuulutuses teatatakse. Lehtedel, mis ma teile jagan, on viis ajalehes avaldatud kuulutust. Iga kuulutuse juures on viis lauset. Loe nii kuulutus kui ka laused tähelepanelikult läbi ja otsusta, kas lapsed on sellest õigesti aru saanud. Kui lause on õige, tee rist selle ees olevasse kasti. Kui ei ole õige, siis tee lause ees olevasse kasti miinus. Teeme ühe ülesande koos.“ Näidis, mis lastele tahvlil esitati oli järgmine: Müüa sõbralik isane koer. Tel 516 0700.
Kuulutuse kirjutaja teatab, et ta soovib mingil põhjusel ära müüa sõbraliku isase koera. Kas sobib? – JAH. Keegi teatab, et ta otsib omale sõbralikku koera. Kas sobib? Ei sobi, sest kuulutuse avaldajal on koer olemas ja ta tahab seda müüa. Seejärel jagas töö autor õpilastele kõigepealt küsimustiku esimese osa. Kui õpilased olid esimese osa täitnud, siis said nad uurimuse teise osa. Ülesannete täitmiseks kulus kokku orienteeruvalt 35 minutit.
Tulemused Saadud uurimustulemusi töödeldi programmiga Microsoft Excel 2010. Kokku analüüsiti 420 ülesannet, millest 210 olid kogu ajalehtedes esitatud informatsiooniga edasi antud lemmiklooma ostu/müügi kuulutust ja 210 lihtsa keele reegleid arvestades muudetud kuulutust. Originaal ja muudetud kuulutuste tõlgendusi vaadeldakse paremate võrdluste ja järelduste tegemiseks edaspidi eraldi. Lemmiklooma ostu/müügi originaalkuulutuste tõlgendused Lemmiklooma ostu/müügi kuulutustes anti edasi teavet kasside või koerte äraandmise või müügi kohta. Maksimaalne õigete tõlgenduste arv rühmas oli 1050, sealhulgas tõest väidet oli võimalik õigesti märkida 420 ja valet väidet 630 korral. Õpilased tegid esimeses osas 740 õiget ja 290 valet valikut (joonis 1). Märkimata oli 20 vastust. Esimeses osas oli keskmine õigete valikute arv rühmas (märgiti tõene või väär väide õigesti) 29.6 (võimalikust 42-st) ehk 70.5%.
Valikute hulk protsentides
Tarbetekstide mõistmine 13
80,0% 70,0% 60,0% 50,0% 40,0% 30,0% 20,0% 10,0% 0,0% Õiged valikud
Valed valikud
Märkimata
Joonis 1. Originaalkuulutuste tõlgendused Esimese kuulutuse kohta esitatud väidetest olid õiged kolmas ja neljas (joonis 2). Kõige rohkem (27 õpilast) õigeid valikuid sai neljas väide. See väide oli lihtsa sõnastusega sisaldades ära antava kassi kohta vähe informatsiooni. Tõestest väidetest kõige harvem õigesti märgitud väide oli kõikidest selle kuulutuse kohta esitatud väidetest kõige lühem, kuid sisaldas fraasi „lahti saada“. See fraas tõenäoliselt raskendas väite mõistmist. Valedest väidetest märgiti kõige sagedamini õigesti viies väide. Lause oli vale, sest oli lisatud soov see kass ära anda lapsele. Kõige keerulisem oli valedest väidetest ära tunda see, milles sooviti leida inimest, kellel on pakkuda kassi. Selle põhjal võiks arvata, et laste jaoks oli keeruline mõista seda, kas see inimene soovi kassi võtta või ta tahab looma ära anda.
Valikute arv
50
märkimata
40 õige väide märgitud valesti
30 20
vale väide märgitud valesti
10
0 3.väide 4.väide 1. väide 2.väide 5. väide
vale väide märgitud õigesti
Joonis 2. Esimese originaalkuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Teine kuulutus oli teistega võrreldes kõige pikem (26 sõna). Õiged olid kolmas ja viies väide (joonis 3). Mõlemas väites oli kümme sõna. Neist kõige paremini mõisteti kolmandat (30 õpilast). Antud väide oli esitatud põimlausena, kuid sisaldas kassi kohta vähe informatsiooni. Lause mõistmist võis lihtsustada ka see, et kogu informatsioon oli võetud kuulutuse esimesest lausest. Viiendas väites oli looma kohta rohkem teavet ja tõenäoliselt
Tarbetekstide mõistmine 14 tegi see väite mõistmise raskemaks. Valedest väidetest mõisteti kõige paremini teist (38 õpilast) ja kõige halvemini esimest (19) väidet. Teise väite muutis valeks see, et oli lisatud omaniku soov omale kodu leida. Väide oli küll kõige pikem, kuid ebaõige informatsioon oli selgemini esile toodud. Õpilaste jaoks kõige keerulisemas väites oli „pika karvaline“ asendatud fraasiga „pikka kasvu“. Kuna kuulutus oli pikk ja väite tegi valeks üks sõna, siis viga võis tuleneda tähelepanematusest.
Valikute arv
50 märkimata
40 30
õige väide märgitud valesti
20
vale väide märgitud valesti
10
0 3. 5. 1. 2. 4. väide väide väide väide väide
vale väide märgitud õigesti
Joonis 3. Teise originaalkuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Kolmas kuulutus oli esitatutest üks lühemaid (13 sõna). Õiged väited olid teine ja neljas (joonis 4). Neist paremini mõistsid õpilased neljandat (36). Selles väites oli toodud põhjus, miks see koer tahetakse ära anda. Kõik muu informatsioon oli ära jäetud või muudetud sobivalt. Viis valikut vähem saanud tõene väide oli antud lausetest üks pikimaid (põimlause). Väite mõistmist võis raskendada sellele eelnenud sarnane lause, mis oli vale. Neid kaht eristas vaid see, et esimeses väideti kindlalt, et koer antakse vaid maakodusse. Teises soovitati koera inimesele, kellel on maakodu (ka originaalkuulutuses kirjas). Valedest väidetest saadigi esimesest kõige halvemini aru (29 õpilast). Valedest väidetest olid võrdselt 41 vastanuga paremini mõistetavad kolmas ja viies väide. Need kaks väidet olid antud kuulutusele esitatutest kõige lühemad ja konkreetsemad. Samuti ei kasutatud kuulutuses olnud sõnastust.
Tarbetekstide mõistmine 15
50 märkimata
Valikute arv
40
30 20
10 0 2. väide4. väide1. väide3. väide5. väide
õige väide märgitud valesti vale väide märgitud valesti vale väide märgitud õigesti õige väide märgitud õigesti
Joonis 4. Kolmanda originaalkuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Neljanda kuulutuse väidetest olid õiged esimene ja neljas, mõlemad esitatud põimlausena (joonis 5). Mõistetavam oli neist neljas, kus oli edasi antud olulisem informatsioon kuulutuse kohta (tegu kutsikatega ja nende eest tuleb maksta). Esimeses väites edastati osa sulgudes olnud informatsioonist (sõna „kiip“). Tõenäoliselt ei tunne õpilased selle sõna tähendust. Valedest väidetest oli õpilaste jaoks kõige mõistetavam viimane (36) ja kõige keerulisem teine väide (29). Teise väite tegi ebaõigeks see, et lisatud oli soov müüa lisaks kutsikatele ka nende ema. Tegelikult sooviti müüa vaid kutsikad. Fraas „karjakoera kutsikad“ oli asendatud „kutsikatega karjakoer“. Viimast valet väidet oli kergem mõista arvatavasti sellepärast, et lisatud olid arvud, mitu kutsikat sooviti müüa. Selle väite mõistmine oli ka lihtsam selletõttu, et kasutati lühikesi ja lihtsaid sõnu.
Valikute arv
50
märkimata
40
30
õige väide märgitud valesti
20
vale väide märgitud valesti
10
0 1. 4. 2. 3. 5. väide väide väide väide väide
vale väide märgitud õigesti
Joonis 5. Neljanda originaalkuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Viiendas kuulutuses olid õiged väited teine ja neljas (joonis 6). Neist tunduvalt arusaadavam oli õpilaste jaoks neljas (31). Antud väites oli edastatud palju infot kassi kohta, aga seda oli tehtud sarnaselt kuulutuse tekstile. Teine väide oli selle kuulutuse kohta
Tarbetekstide mõistmine 16 esitatutest väidetest kõige lühem (7 sõna), kuid õigesti märkisid selle vaid 15 õpilast. Väites oli asendatud „must, valgete käpaotsadega“ sobivalt „musta-valge kirjuga“. Tõenäoliselt ei mõistnud õpilased seda seost. Valedest väidetest märgiti õigesti kõige viimane variant (36) ja kõige rohkem valesid vastuseid anti esimesele väitele (20 õiget valikut). Kõige rohkem õigeid valikuid saanud vales väites asendatud „tänavalt päästetud“ fraasiga „tänavalt otsitud“ . Samuti muutis väite valeks see, et kassi vanus oli märgitud selle kohta, kui kaua teda tänavalt leida püüti. Teise kõige rohkem õigeid valikuid (25) saanud vales väites oli kassi värvus asendatud ta käppade värvusega ja vastupidi. Kõige halvemini mõistetud vale väide (20) oli nendest kõige lühem ja lihtsa sõnastusega. Väide oli vale, sest kassi vanus oli kirjutatud selle kohta, kui kaua ta oli koduta olnud. Seda informatsiooni kuulutuses ei olnud antud.
Valikute arv
50
märkimata
40 30
õige väide märgitud valesti
20
vale väide märgitud valesti
10 0
2. 4. 1. 3. 5. väide väide väide väide väide
vale väide märgitud õigesti
Joonis 6. Viienda originaalkuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) A osas vastati kõige õigemini kolmandale kuulutusele, mille keskmine õigete valikute arv on 35.6. Kõige halvemini mõisteti viiendat kuulutust, mille keskmine õigete valikute arv on 25.4. Kuulutused sõnade arvu poolest palju ei erinenud. Kolmas kuulutus koosnes 11 sõnast ja viies 13 sõnast. Kolmandast kuulutusest oli kergem aru saada võib-olla sellepärast, et see oli sõnastatud üheks konkreetseks lauseks. Viiendas kuulutuses olid kassi kirjeldavad tunnussõnad pandud eraldi lausena kirja. Ka kolmanda kuulutuse valikvastused olid konkreetsemad. Valed valikud olid selgemini eristatavad kui teiste kuulutuste väited. Üllatav on see, et teine kuulutus, mis oli teistest tunduvalt pikem ja informatioonirohkem, ei olnudki kuulutuste lõikes kõige halvemini vastatud. A osas sai kõige rohkem õigeid valikuid tõestest väidest kolmanda kuulutuse neljas (36 õpilast). Selles väites oli kirjas koera äraandmise põhjus. Kõige rohkem valesid vastuseid saanud õige valikvastus oli viienda kuulutuse teine väide (15). Valedest väidetest märgiti teise kuulutuse esimene väide (19) kõige harvemini õigesti. Selles valikvastuses oli kassi värvust
Tarbetekstide mõistmine 17 kirjeldatud fraasiga „musta-valge kirju“. Kõige paremini saadi valedest valikutest aru kolmanda kuulutuse kolmandast ja viiendast väitest (41 õpilast märkis õigesti). Need väited olid lühikesed ja konkreetsed. Muudetud kuulutuste tõlgendused Uurimuse teises osas esitati täpselt samad kuulutused ja valikvastused, mis esimeses osas, kuid kuulutuste sõnastused olid muudetud lihtsa keele reegleid arvestades. Ka teises osas oli maksimaalne õigete tõlgenduste arv 1050, sealhulgas tõest väidet oli võimalik õigesti märkida 420 ja ebatõest sai õigesti märkida 630. Teises osas tehti 730 õiget ja 308 valet valikut. Märkimata jäeti
12 vastust (joonis 7). Keskmine õigete valikute arv oli 29.2
(võimalikust 42-st) ehk 69.5%.
Joonis 7. Muudetud kuulutuste tõlgendused
Teises osas tehti esimesest kahelauselisest kuulutusest neljalauseline. Informatsioon edastati lühikeste, lihtsate lausetena. Tõesed väited olid kolmas ja neljas (joonis 8). Neist märgiti kõige sagedamini (32) õigeks neljas. See tõene väide oli küll pikem, kuid lihtsama sõnastusega. Teises osas oli selle väite mõistmine lihtsam, sest väide vastas täpselt kuulutuse teisele lausele ning looma vanus oli esitatud nii väites kui ka kuulutuses sõnana. Kolmas väide sai vaid 15 õiget valikut. See tulemus on sarnane esimese osaga. Eksitavaks oli tõenäoliselt teises tõeses väites fraas „lahti saada“. Kõige paremini mõisteti valedest väidetest viimast, mis sai 37 õiget valikut ja esimest (36). Neid kahte valet väidet oli kergem mõista tõenäoliselt sellepärast, et kuulutuses antud tunnus, näiteks kümne kuu vanune või šoti-briti oli esitatud vale nähtuse kohta (lapse vanuse, mehe rahvuse kohta). Nii nagu esimeses oli ka teises osas kõige keerulisem valedest väidetest see, milles sooviti leida inimest, kellel on pakkuda kassi. Väide oli pikk sisaldades kassi sugu ja omaniku kontaktandmeid.
Tarbetekstide mõistmine 18
Valikute arv
50
märkimata
40 30
õige väide märgitud valesti
20
vale väide märgitud valesti
10 0 3. 4. 1. 2. 5. väide väide väide väide väide
vale väide märgitud õigesti
Joonis 8. Esimese muudetud kuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Teine kuulutus oli ka selles osas kõige pikem (joonis 9). Kuulutus koosnes 34 sõnast ja 7 lausest. Teises kuulutuses said mõlemad tõesed väited enam vähem sama palju õigeid valikuid (28 ja 25). Kolmandas väites oli kassi kohta vähe informatsiooni, kuid tegu oli põimlausega. Väide kajastas vaid seda, et tegu on noore emase kassiga. See teave oli võetud kuulutuse esimest lausest. Selletõttu oli antud väite mõistmine arvatavasti ka kergem. Viies väide sisaldas rohkem kuulutuses esitatud teavet, mille tõttu teda tõenäoliselt sagedamini ka valeks märgiti. Valedest valikutest märgiti õigesti kõige sagedamini teine väide (39). Selle väite muutis valeks see, et lisatud oli ka kassi omaniku soov endale kodu leida. See väide oli selgelt erinev kuulutusest tooduga ja seetõttu oli seda ka kergem mõista. Oodatust paremini märgiti õigesti väidet, mis sisaldas infot kuulutuse esimese kolme lause kohta. Väites oli sõna „emane“ asendatud „isasega“. Selgelt eristus see, et valedest väidetest oli kõige raskem mõista esimest, mida mõistis 20 õpilast. Väites oli asendatud „pika karvaline“ fraasiga „pika kasvu“. Võib järeldada, et kuna kuulutus oli pikk ka teises osas, siis see viga tekkis tähelepanematusest.
Valikute arv
50
märkimata
40 30
õige väide märgitud valesti
20
vale väide märgitud valesti
10 0 3. 5. 1. 2. 4. väide väide väide väide väide
vale väide märgitud õigesti
Joonis 9. Teise muudetud kuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt)
Tarbetekstide mõistmine 19 Kolmas muudetud kuulutus koosnes 5 lausest (üks põimlause) ja 23 sõnast (joonis 10). Kolmanda kuulutuse tõlgendamisel said mõlemad tõesed väited enam vähem ühe palju valikuid (vastavalt 32 ja 35). Neljandas väites edastati see info, miks see koer ära antakse. Selle mõistmise muutis kergemaks see, et väite sõnastus on sarnane kuulutuse tekstiga. Vaid fraas „ära anda“ muudeti sobivalt fraasiga„tahetakse leida kodu“. See osutus mõistetavaks suurele osale õpilastest. Teine väide oli kuulutuse viimase lause kohta. See info oli originaalkuulutuses sulgudes. Valedest väidetest märgiti õigesti kõige sagedamini kolmas ja viies (36). Need väited olid sõnade arvu poolest lühemad ja konkreetsed. Selletõttu mõisteti neid väiteid ka arvatavasti paremini. Esimeses vales väites võis keeruliseks osutuda see, et järgnes sarnane väide nagu ka esimeses osas. Õpilased võisid mõlemad märkida tõeseks, sest neid eristas vaid see, kui tugevalt rõhutati koera maakodusse sobivust. Valedest väidetest oli
Valikute arv
esimene neist ka kõige pikem ja seetõttu ka keerulisem. 50 40 30 20 10 0
märkimata
2. 4. 1. 3. 5. väide väide väide väide väide
õige väide märgitud valesti vale väide märgitud valesti vale väide märgitud õigesti
Joonis 10. Kolmanda muudetud kuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Neljas kuulutus muudeti teises osas seitmelauseliseks (29 sõnaline) kuulutuseks. Kõik laused olid lihtlaused. Tõesed väited olid esimene ja neljas (joonis 11). Nendest viimane märgiti õigeks sagedamini (30). Mõlemad väited olid pikad põimlaused. Kuigi teises osa tehti sulgudes olevast informatsioonist eraldi laused, siis nagu ka esimeses osas leiti, et esimene tõene väide on vale palju sagedamini. Sellest järeldub, et tõenäoliselt on õpilaste jaoks sõna „kiip“ tundmatu. Antud kuulutuses märgiti valed väited õigesti üsna võrdselt (32, 29 ja 27). Viimane vale väide märgiti õigesti kõige sagedamini. Väide sisaldas teavet kuulutuse esimese lause kohta. Mõistmise võis lihtsamaks teha ka see, et lisati konkreetsed arvud, mitu kutsikat ära müüakse. See informatsioon kuulutuses puudus. Teine paremini mõistetud väide oli vale, sest müümise asemel sooviti osta koera. See väide oli neist kõigist ka lühim. Kõige keerulisem oli väide, kus lisati, et tahetakse müüa kutsikatega karjakoera. Uurimuse teises
Tarbetekstide mõistmine 20 osas muudeti fraas „karjakoera kutsikad“ nii, et moodustati uus lause selle kohta, et kutsikate
Valikute arv
ema on karjakoer. See väide oli põimlause ja esitatud lausetest ka kõige pikem. 50 40 30 20 10 0
märkimata
1. 4. 2. 3. 5. väide väide väide väide väide
õige väide märgitud valesti vale väide märgitud valesti vale väide märgitud õigesti
Joonis 11. Neljanda muudetud kuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Viies muudetud kuulutus koosnes kuuest lausest (29 sõnast). Õiged väited olid teine ja neljas (joonis 12). Neljas väide märgiti õigesti kõige sagedamini (33). Seda väidet oli kergem mõista arvatavasti sellepärast, et väide oli sarnase sõnastusega nagu kuulutus. Ühendatud olid kuulutuses esitatud kaks lauset. Teist väidet pidas õigeks vaid 13 õpilast. Õpilaste jaoks oli eksitav tõenäoliselt see, et kaks lauset, mis kirjeldasid kassi värvust, asendati fraasiga „musta-valge kirjuga“. Järelikult ei taibanud õpilased seda, et musta värvi valgete käpaotsadega kass on sama, mis musta-valge kirju kass. Valedest väidetest eristub silmnähtavalt viimane, mille märkis õigesti 36 õpilast. Antud väide oli muudetud valeks mitmel viisil. Kuulutuses antud arv, mis oli kassi vanuse kohta, oli pandud selle kohta, kui kaua teda tänaval otsiti. Samuti oli see fakt vale, et teda tänaval otsiti. Tegelikult oli ta tänavalt päästetud. 22 õpilast mõistsid teist kahte valet väidet. Õpilastes võis segadust tekitada see, et ühes väites oli ära vahetatud, mis värvi on kass üleni ja mis värvi on ta käpad. Esimese väite tegi valeks aga muudatus, kus kuulutuses olnud arv pandi mitte vanuse kohta (nagu
Valikute arv
kuulutuses), vaid selle kohta, kui kaua kass oli koduta olnud. 50 40 30 20 10 0
märkimata
2. 4. 1. 3. 5. väide väide väide väide väide
õige väide märgitud valesti vale väide märgitud valesti vale väide märgitud õigesti
Joonis 12. Viienda muudetud kuulutuse tõlgendamise tulemused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt)
Tarbetekstide mõistmine 21
Teises osas saadi kõige paremini aru kolmandast kuulutusest, mis koosnes viiest lausest (22 sõna). Kõik peale ühe olid lihtlaused. Arvatavasti mõjutas mõistmist ka see, et kolmandale kuulutusele esitati konkreetsemad väited. Õigete valikute arv oli keskmiselt 33,6. Kõige halvemini mõisteti viiendat kuulutust, mis koosnes 6 lausest (28 sõna) . Kõik laused olid lihtlaused, kuid sisaldasid detailset informatsiooni kassi värvuse kohta. Õigete valikute arv oli keskmiselt 25,2. Tõestest valikutest saadi kõige paremini aru kolmanda kuulutuse neljandast väitest, kus oli konkreetselt ära toodud põhjus, miks koer ära antakse. Kõige halvemini mõisteti viienda kuulutuse teist väidet, kus „Kassipoeg on musta värvi. Kiisu käpaotsad on valged.“ oli asendatud „musta-valge kirjuga“. Valedest väidetest märgiti kõige sagedamini õigesti teise kuulutuse teine väide. Lauses oli lisatud, et naine otsib ka endale kodu. Kõige sagedamini märgiti valesti teise kuulutuse esimene väide, kus „pika karvaline“ oli asendatud „pika kasvuga“. Lemmiklooma ostu/müügi kuulutuste originaalide ja muudetud variantide võrdlus Lemmiklooma ostu/müügi kuulutuste originaalide ja muudetud variantide võrdlusel selgus, et õpilaste tulemused osade vahel palju ei erinenud (esimeses osas 70,5% õigeid valikuid, teises osas 69.5%). Esimeses osas tehti 42 töös kokku 740 õiget valikut, teises osas
Õigete valikute hulk protsentides
oli see arv 730. 70,6% 70,4% 70,2% 70,0% 69,8% 69,6% 69,4% 69,2% 69,0% A osa
B osa
Joonis 13. Originaal- ja muudetud kuulutuste õiged valikud Võrreldes uurimuse esimese ja teise osa kõiki viit kuulutust (joonis 14) selgub, et mõlemas osas tehti õigeid valikuid kõige sagedamini kolmandas kuulutuses. See on tõenäoliselt tingitud sellest, et esitatud väited olid konkreetsemad ja lühemad. Kõige vähem õigeid valikuid tehti aga viienda kuulutuse tõlgendamisel. See kuulutus sisaldas täpset teavet
Tarbetekstide mõistmine 22 kassi värvuse,vanuse ja päritolu kohta. Selgus ka see, et kahes esimeses kuulutuses tehti teises osas õigeid valikuid sagedamini. Järelikult nende kahe kuulutuse sõnastuste muutmine tegi nende mõistmise õpilaste jaoks lihtsamaks. Kolme viimast kuulutust mõisteti paremini esimeses osas. Kõige märgatavam erinevus on kolmandas kuulutuses (10 valiku võrra erinevad) ja kõige sarnasem tulemus on viiendas kuulutuses, kus nad erinevad vaid ühe valiku võrra. Kui võrrelda mõlema osa kolmandat kuulutust, siis selgub, et teises osas mõisteti tõeseid väiteid paremini kui esimeses osas. Valesid väiteid mõisteti jällegi esimeses osas
Õigete valikute arv
paremini kui teises osas. 200 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0
Originaalkuulutused Muudetud kuulutused
Joonis 14. Originaal- ja muudetud kuulutuste õiged valikud kuulutuste kaupa Võrreldes esimese ja teise osa esimest kuulutust (joonis 15) selgub, et mõlemas osas sai viies vastusevariant kõige rohkem õigeid valikuid. See väide oli ebatõene. Antud väites edastati palju kuulutuses esitatud informatsioonist. Lisatud oli vaid see, et kass soovitakse ära anda lapsele. Kõige raskemaks osutus aga antud valikutest kolmas. See oli tõene vastus. Järelikult hindas enamus õpilasi seda valikut valeks. Selles väites oli asendatud fraas „ära anda“ sõnapaariga „lahti saada“. Tulemustest selgub ka see, et esimese kuulutuse tõlgendamisel tehti teises osas esimese, teise ja neljanda vastusevariandi kohta rohkem õigeid valikuid kui esimeses osas. Seega kuulutuse muutmine parandas nende väidete mõistmist. Esimeses osas märgiti sagedamini õigesti kolmas ja viies vastusevariant. Tuleb märkida, et neist kolmas oli tõene ja viies vale väide.
Õigete valikute arv
Tarbetekstide mõistmine 23
40 30 20
Originaalkuulutused
10
Muudetud kuulutused
0 3. 4. 1. 2. 5. väide väide väide väide väide
Joonis 15. Esimese kuulutuse originaali ja muudetud versiooni õigete valikute tõlgendused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Võrreldes mõlema osa teist kuulutust (joonis 16) selgub, et kõige sagedamini sai õigeid valikuid teine vastusevariant, mis oli väär. See väide oli lihtsam, sest oli lisatud infot, mida kuulutuses polnud mainitud. Kõige rohkem vastati valesti aga esimese vastusevariandi osas, mis oli ka ebatõene. See väide oli küll võetud otse esitatud kuulutusest, kuid sõna “karvaline“ oli asendatud sõnaga „kasvu“. Tuleb ka märkida, et teises kuulutuses tehti teises osas sagedamini õigeid valikuid kui esimeses osas (välja arvatud kolmas vastusevariant, mis oli tõene). Teise kuulutuse mõistmine paranes arvatavasti sellepärast, et teises osas edastati
Õigete valikute arv
informatsioon lühikeste lihtlausetena (välja arvatud üks lause). 50 40 30 20 10 0
Originaalkuulutused
Muudetud kuulutused 3. 5. 1. 2. 4. väide väide väide väide väide
Joonis 16. Teise kuulutuse originaali ja muudetud versiooni õigete valikute tõlgendused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Võrreldes mõlema osa kolmandat kuulutust (joonis 17) selgub, et esimeses osas said kolmas ja viies variant (valed väited) tunduvalt rohkem õigeid valikuid kui teises osas. Kolmanda väite mõistmist võis halvendada see, et teises osas põhjendati koera äraandmist teises lauses. Mõlemas osas tehti rohkem valesid valikuid aga esimeses vastusevariandis. See variant oli väär. Selles väites rõhutati, et koer antakse vaid inimestele, kellel on maakodu. Tuleb märkida, et esimese ja neljanda vastusevariandi tõlgendamisel tehti mõlemas osas õigeid valikuid võrdselt. Ainuke vastusevariant, kus tehti teises osas rohkem õigeid valikuid
Tarbetekstide mõistmine 24 oli teine valikvastus. See oli tõene väide. Järelikult võib oletada, et selle väite mõistmist parandas kuulutuse sõnastuse muutmine. Kui esimeses osas oli toodud, et koer sobib maakodusse sulgudes, siis teises osas oli sulud ära jäetud ja moodustatud selle informatsiooni
Õigete valikute arv
esile tõstmiseks eraldi lause. 50 40 30 20 10 0
Originaalkuulutused
Muudetud kuulutused 2. 4. 1. 3. 5. väide väide väide väide väide
Joonis 17. Kolmanda kuulutuse originaali ja muudetud versiooni õigete valikute tõlgendused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Neljandas kuulutuses (joonis 18) tehti mõlemas osas rohkem õigeid valikuid viiendas valikvastuses, mis oli väär. See väide sisaldas arve, mida kuulutuses ei olnud. Kõige vähem õigeid valikuid sai esimene väide, mis oli tõene. Tõenäoliselt tegi selle väite mõistmise keeruliseks sõna „kiip“. Selgus ka, et selle kuulutuse tõlgendamisel tehti esimeses osas õigeid valikuid rohkem teises, kolmandas ja viiendas väites. Teises osas said rohkem õigeid valikuid esimene ja neljas väide. Nad mõlemad olid tõesed. See tähendab, et antud kuulutuses tehti esimeses osas rohkem õigeid valikuid valedes väidetes ja teises osas tehti rohkem õigeid valikuid tõestes väidetes. Järelikult kuulutuse sõnastuse muutmine parandas tõeste väidete mõistmist. Esimese tõese väite mõistmist parandas tõenäoliselt see, et esimeses osas sulgudes olnud teave toodi teises osas esile eraldi lauses. Kuigi õpilaste jaoks oli tõenäoliselt sõna „kiip“ tundmatu, siis sulgude ära jätmine võis muuta antud väite mõistmise lihtsamaks. Neljanda (tõese) väite mõistmise muutis arvatasti lihtsamaks see, et kuulutuses oli selgemini
Õigete valikute arv
toodud välja kutsikate hind, mida kajastas ka antud väide. 40 30 20 10 0
Originaalkuulutused Muudetud kuulutused 1. 4. 2. 3. 5. väide väide väide väide väide
Joonis 18. Neljanda kuulutuse originaali ja muudetud versiooni õigete valikute tõlgendused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt)
Tarbetekstide mõistmine 25
Viiendas kuulutuses (joonis 19) eristub selgelt see, et uurimuse mõlemas osas sai rohkem õigeid valikuid viies vastusevariant. See väide oli vale, sest ta sisaldas teavet selle kohta, et kassipoega otsiti tänaval. Kõige keerulisemaks osutus aga teine vastusevariant, mis oli tõene. Selles väites oli kasutatud fraasi „musta-valge kirju“ kassipoja värvuse kirjeldamiseks. Selgus ka see, et esimeses osas märgiti, võrreldes teise osaga, sagedamini õigesti teine ja kolmas väide. Mõlemad vastusevariandid olid valed. Teises osas tehti rohkem õigeid valikuid esimeses ja neljandas väites. Neist esimene oli väär ja teine oli tõene. Mõlemad väited sisaldas infot selle kohta, et kiisu on tänaval elanud. Teises osas oli kuulutuses see fakt eraldi lauses toodud. Tõenäoliselt tegi see muudatus ka nende kahe väite
Õigete valikute arv
mõistmise lihtsamaks. 40 30 20
Originaalkuulutused
10
Muudetud kuulutused
0 2. 4. 1. 3. 5. väide väide väide väide väide
Joonis 19. Viienda kuulutuse originaali ja muudetud versiooni õigete valikute tõlgendused väidete kaupa (tõesed väited esitatud eespoolselt) Õigeid valikuid analüüsides selgus, et õpilased tundsid paremini ära valed väited. Oluline on tähele panna ka seda, et kuigi kokkuvõttes mõisteti esimeses osas tõesed väiteid paremini, siis teises osas esitatud muudetud kuulutused parandasid osade väidete mõistmist. Seda on märgata väidete tõlgendamisel, mis sisaldasid originaalkuulutustes sulgudes esitatud teavet. Teises osa jäeti sulud ära ja toodi see informatsioon esile. Esimese osa mõnevõrra paremad tulemused olid tõenäoliselt tingitud sellest, et õpilaste motivatsioon uuringust osavõtta oli madal. Esimest osa täitsid õpilased umbes kümme minutit kauem kui teist. Töö autorile jäi mulje, et teises osas õpilased ei vaevunud kuulutusi eriti lugema. Samuti mõjutas tulemusi ka see, et uurimuse mõlemad osad viidi õpilastega läbi samal päeval. Tõenäoliselt oleksid tulemused olnud teistsugused, kui esimese ja teise osa läbi viimise vahel oleks olnud vähemalt paar päeva. Sellega oleks kindlustatud see, et õpilased ei täida teist osa mälu järgi, vaid loevad ka muudetud kuulutused tähelepanelikult läbi. Neid piiranguid tuleb arvestada samade teemade uurimisel tulevikus.
Tarbetekstide mõistmine 26 Arutelu Käesoleva töö eesmärk oli selgitada, kuidas mõistavad lihtsustatud õppe 9. klassi õpilased ajalehtedes avaldatud lemmikloomade ostu/müügi kuulutusi. Tööle püstiti hüpotees – kuulutuste mõistmine sõltub nende sõnastusest. Hüpoteesi kontrollimiseks koostati kahest osast koosnev katsematerjal. Esimeses osas esitati ajalehtedes avaldatud kuulutused nende originaalkujul. Teises osas olid need samad kuulutused lihtsustatud, arvestades keelelise väljenduse lihtsustamise reegleid. Mõlemas osas esitati kuulutuste kohta samad valikvastused. Saadud andmeid analüüsides selgus üllatuslikult, et uurimuses osalenud õpilaste tulemused katse esimeses ja teises osas ei erinenud (vastavad näitajad 70,5% ja 69,5% õigeid valikuid). Järelikult kokkuvõttes püstitatud hüpotees täielikku kinnitust ei saanud. Fakt, et originaalkuulutusi mõisteti sama palju kui muudetud kuulutusi võib viidata sellele, et õpilaste edukust küsimustike täitmisel võisid mõjutada mittelingvistlised faktorid. Näiteks ühes klassis viidi uurimus läbi päeva lõpus (6. tund) ja kahes enne lõunapausi. Seega võisid õpilased kiirustada küsimustike täitmisega, et minna sööma või koju. Kui analüüsida üksikuid kuulutusi, siis selgus, et õpilaste jaoks muutis kuulutuse mõistmise lihtsamaks see, kui vanus esitati kuulutuses sõnana. Näiteks mõistis teises osas viis õpilast rohkem väidet, kus oli arv kirjas sõnana (nagu kuulutuses). Esimese osa kuulutuses oli arv kirjas numbrina. Samuti parandas antud kuulutuse mõistmist ka see, et teises osas ühes kuulutuses selgitati alguses, keda soovitakse ära anda. Sellele järgnes looma kirjeldus lihtlausetena. Näiteks mõistis teises osas kaks õpilast rohkem kuulutusele esitatud väidet, kus sooviti leida inimest, kes pakuks kassi (teine väide). Tõenäoliselt muutis kuulutuse mõistmise lihtsamaks ka see, et teaberohke tekst esitati lühemate lausetena. Näiteks oli teine kuulutus kõige pikem ja informatsioonirohkem. Originaalis oli info esitatud pikkade lausetena, teises osas aga lühemate lausetena. Teises osas vastati selle kuulutuse kõikidele väidetele (peale kolmanda) paremini kui esimeses osas. Analüüsides andmeid selgus ka, et ühe kuulutuse mõistmine halvenes teises osas märgatavalt (10 valiku võrra). Kahelauseline kuulutus muudeti viielauseliseks (üks põimlause). Kuulutuse mõistmise võis keeruliseks muuta põimlause, mis sisaldas koera ära andmise põhjust (peremehe surm). Kuulutuse võis keeruliseks teha õpilaste jaoks ka see, et teises osas toodi koera ära andmise põhjus alles teises lauses. Esimeses osas selgitati põhjust aga esimese lause alguses. Näiteks märkisid teises osas kuus õpilast vähem väite, milles väideti, et otsitakse inimest, kes mataks koera. Kuna see oli ainus lause antud teemal, siis tehtud muudatus võis mõistmise keerulisemaks muuta.
Tarbetekstide mõistmine 27 Kõige keerulisem oli õpilaste jaoks kuulutus, mis sisaldas ära antava kassi värvust, vanust ja seda, kus ta pärit on (tänavalt). Kuigi teises osas muudeti laused lühemaks ja info esitati konkreetsemalt, siis selle kuulutuse mõistmine osade vahel ei erinenud oluliselt (1 õige valik teises osas vähem).
Tulemus on ootuspärane, sest teadaolevalt ei pööra kerge
intellektipuudega lapsed tekstis tähelepanu esemete/olendite omadustele ja tunnustele. Ka kõik viienda kuulutuse kohta esitatud väited sisaldasid kas kassi värvuse kirjeldust või teavet selle kohta, et kass on tänavalt leitud. Kõige keerulisem oli mõlemas osas õpilaste jaoks tunnistada tõeseks väide, kus oli kassi must värv ja valgete käppade kirjeldus asendatud fraasiga „musta-valge kirju“. Selle kuulutuse mõistmise analüüsil võib küll tõdeda hüpoteesi paikapidavust: mõistmist mõjutas suurel määral väite sõnalise väljenduse keerukus. Sama selgus ka Areda (2011) tööst: keerulisemateks väideteks osutusid need, mis olid kuulutusest või reklaamtekstist erineva sõnastusega. Uurimuses selgus ka, et õpilaste jaoks on raske mõista kuulutusi, mis sisaldavad sulumärke. Kuulutuse mõistmine paranes, kui esimeses osas sulgudes olnud teave kohta koostati teises osas omaette lause. Samuti leiti, et kui väide sisaldas kuulutuse kohta vähe informatsiooni, siis mõisteti seda paremini. Käesolevast tööst järeldubki, et kuulutuste mõistmine sõltub nende sõnastusest, esitatud infohulgast ja vormistusest. Sama järeldus tuli välja ka Anni Areda bakalaureuse töös. Wyer (2002, viidatud Jae, 2010 j) on leidnud, et kuulutuste mõistmist võivad mõjutada lisaks lingvistilistele faktoritele ka visuaalsed, individuaalsed ja situatsioonikesksed aspektid. Jae (2010) arvates on lingvistiline külg oluline, sest see mõjutab seda, kuidas lugejad mõistavad kuulutuste sõnumeid. Ka käesolevas töös on väga oluline kuulutuste lingvistiline külg. Uurimuses keskenduti sellele, kuidas kuulutuste sõnastused mõjutavad nende mõistmist. Hiljuti läbiviidud uuringus leiti, et kui lugeja loeb korraga palju kuulutusi, siis mõistmine võib sõltuda ka kuulutuste esitamise järjekorrast. Kui uuringus osalejad olid keskendunud, siis nende kuulutuste mõistmise tase jäi samaks olenemata sellest, mis järjekorras neile kuulutusi esitati. Kuid kui nad ei olnud pühendunud, siis mõistmise tase tõusis, kui nad lugesid keerulist kuulutust enne ja seejärel lihtsamat kuulutust (Jae, 2010). Kuigi õpilaste pühendumust käesolevas töös ei uuritud, siis võib vaatamata vastuolulisusele kaaluda võimalust, et osade õpilaste tulemused teises osas paranesid, sest nad ei olnud piisavalt pühendunud. Õpilased, kelle tulemused osades ei erinenud, võisid olla küsimustiku täites aga rohkem keskendunud. Uurimuses oli äärmiselt oluline kindlustada see, et õpilased mõistaksid täpselt enne ülesande täitmist esitatud suulist juhendit. Kui õpilased ei mõistnud juhendit ja koos tehtud näidet, siis ei olnud nad suutelised ka nõuetele vastavalt küsimustikku täitma. Analüüsides
Tarbetekstide mõistmine 28 õpilaste töid selgus, et oli õpilasi, kes märkisid vaid õiged väited. Kokku jäeti märkimata 32 vastust. Seega oli õpilastel raske aru saada ülesande juhisest või seda töö protsessis meeles pidada. Kui õpilased ei saanud aru ülesande juhisest, siis võisid probleemid tekkida kõnetaju sensoorsel tasandil. See kujutab endast akustilise või visuaalse informatsiooni töötlemist ning seejärel säilitamist kuni ütluse mõistmiseni (Karlep, 1999). Samuti võis töö tulemusi mõjutada valikvastustega ülesannete lahendamise vormiline stereotüüpsus. Õpilaste jaoks oli probleemiks, et esitatud väidetest olid mitmed tõesed. Harilikult tuleb valikvastustega ülesannetes leida ja märkida üks õige vastus. Selles küsimustikus oli võimalik iga kuulutuse kohta märkida õigeks kaks väidet, kuid seda kontrollarvu ette ei antud. Tihti küsisid õpilased küsimustikke täites täiendavat infot õigete vastuste arvu kohta. Sel juhul korrati neile, et kui lause on õige, tee rist selle ees olevasse kasti. Kui ei ole õige, siis tee lause ees olevasse kasti miinus. Sellele vaatamata märkisid mõned õpilased iga kuulutuse juures vaid ühe õige väite. Käesolev töö seadis mõned piirangud kuulutuste mõistmise tulemuste tõlgendamiseks. Valikvastustega küsimustike esitamisel on alati oht, et õpilased märgivad väited õigeks või valeks juhuslikult. Seega oleks otstarbekam kuulutuste mõistmist uurida lahtiste küsimustega. Tagantjärele hinnates pean ebaõigeks katse mõlema osa läbiviimist ühel ja samal päeval. Kuna küsimustiku osad erinesid teineteisest vaid sõnastuse poolest, siis võib arvata, et paljud õpilased ei lugenudki enam põhjalikult teise osa kuulutusi vaid tegid ristikesi üsna juhuslikult. Seega ei saa kindlalt väita, kuivõrd lihtsa keele reeglitega arvestamine raskendas või lihtsustas antud kuulutuste mõistmist. Samalaadset uurimust tehes edaspidi oleks otstarbekam jätta kahe osa täitmise vahele pikem ajaperiood, et kindlustada eelnevalt loetu unustamine. Omaette probleemiks on antud metoodika kasutamisel laste motiveerimine. Käesolevas uurimuses saadud tulemuste põhjal võib kokkuvõttes öelda, et lihtsustatud õppe 9.klassi õpilased mõistsid neile esitatud kuulutusi suhteliselt halvasti. Esimeses osas tehti kokku õigeid valikuid 70,5%-l ja teises osas 69,5%-l võimalikust. Kuigi antud uurimuse hüpotees täielikku kinnitust ei saanud, siis sellegipoolest on võimalik saadud informatsiooni kasutada õppe- ja kasvatustöö planeerimiseks. Näiteks on võimalik arvestada kuulutuste mõistmist lihtsamaks (informatsiooni vähendamine, lausete lühendamine, sulgude ärajätmine, arvu esitamine sõnana) või raskemaks teinud muudatusi (põimlaused, võõrad fraasid nagu „lahti saada“, „musta-valge kirju“ ja sõnad nagu „kiip“) õppematerjalide valikul ja koostamisel. Õppetöös tuleks keskenduda esinenud raskustele.
Tarbetekstide mõistmine 29 Kasutatud kirjandus Areda, A. (2011). Kaubandusreklaamide ja töökuulutuste mõistmine lihtsustatud õppe 9. klassis. Bakalaureusetöö. Tartu: TÜ Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Calixto, B. J. (2002). Some Aspects of EFL Reading Comprehension. Külastatud 14.04.2012 aadressil: http://www.sumarios.org/sites/default/files/pdfs/48494_5782.PDF. Chafai, H (2010). Gender and the Language of Advertising: A Sociolinguistic Analysis of Women’s Representation in British and Moroccan Magazine Advertisements. Külastatud
14.04.2011
aadressil:
http://repositorium.sdum.uminho.pt/bitstream/1822/7921/3/Thesis-Habiba.pdf. Eesti keele seletav sõnaraamat. Kuulutus. Külastatud 15.04.2012 aadressil: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kuulutus&F=M. Eesti keele seletav sõnaraamat. Reklaam. Külastatud 15.04.2012 aadressil: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=reklaam&F=M. Hennoste, M. (1995). Tekstiõpetuse õpik. Tallinn: Avita. Hennoste, M. (1998). Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita. Jae, H. (2010). Syntax Complexity and Presentation Order as Determinants of Comprehension in Print Advertisements. Journal of Promotion Management, 16, 522–532. Karlep, K. (1999). Emakeele abiõpe I. Tartu: TÜ Kirjastus. Karlep, K. (2000). Mis on muuteoperatsioonid? Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel 2, EEL, 20-23. Karlep, K. (2003). Kõnearendus. Tartu: TÜ Kirjastus. Karlep, K. (2012). Lihtsustatud õppekava rakendamise põhimõtted ja põhjused. Eripedagoogika, nr38. Lihtsustatud õpe, EEL. Mikk, J. (1980). Teksti mõistmine. Tallinn: Valgus. Nootre, S. (1999). Oskuslikuks lugejaks- aga kuidas? Haridus, 2, 46-50. Paris, G. P., Hamilton E. E. (2009). The Development of Children´s Reading Comprehension. In Isreal S. E., Duffy, G. G. (Eds.), Handbook of Research on Reading Comprehension (pp. 32-53). New York: Routledge. Põhikooli riiklik õppekava. Külastatud 18.03.2012 aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011009. Põhikooli riikliku õppekava, lisa 1. Külastatud 15.04.2012 aadressil: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009/VV1_lisa1.pdf. Põhikooli riiklik õppekava, lisa 12. Külastatud 11.04.2012 aadressil:
Tarbetekstide mõistmine 30 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009/VV1_lisa12.pdf. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava. Külastatud 18.03.2012 aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011008. R.I.C. Publications (1993). Comprehending the Newspaper. Külastatud 25.04.2012 aadressil: http://books.google.ee/books?id=rSkUd6N84SQC&printsec=frontcover&source=gbs_ ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false. Sells, P., Gonzalez, S. (2002). The Language of Advertising. Külastatud 14.04.2012 aadressil: http://www.stanford.edu/class/linguist34/index.htm. Tammur, M. (2011). Lugemaõpetamisest õpiraskustega õpilastele. Külastatud 11.04.2012 aadressil:http://www.oppekava.ee/images/6/6d/Eesti_keel_lugemise_artikkel_Tammur .pdf. Tire, G., Puksand, H., Henno I., Lepmann, T. (2010). PISA 2009 - Eesti tulemused. Külastatud
14.04.2012
aadressil:
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/PISA_2009_Eesti.pdf. Tomusk, V. (1991). Kognitiivne stiil, tekst, mõistmine. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Instituut. Vernik, E-M. (2001). Funktsionaalne lugemisoskus põhikooli õppekava läbiva teemana. Õpetajate
leht,
nr
3.
Külastatud
18.03.2012
aadressil:
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/19.01.01/aine/3.shtml. Voltein, E. (2002 ). Oskajaks lugejaks. Imavere: Imaprint. Wilcox, B., Cantor, J., Dowrick, P., Kunkel, D., Linn, S., Plamer, E. (2004). Report of the Task Force on Advertising and Children. Külastatud 24. 04. 2012 aadressil: http://gaia.adage.com/images/random/childrenads022404.pdf.
Tarbetekstide mõistmine 31 Lisa 1 Salanimi ……………………
A osa Kuulutused: 1.
Ära anda ilus beež 10kuune šoti-briti isane kass. 55699896.
Kuulutaja teatab, et ta on šoti-briti rahvusest mees ja soovib kinkida kellelegi ilusa kassi. ta ootab kõnet telefoninumbril 5569 9896 neilt, kellel on pakkuda isast kassi. ta soovib lahti saada beeži värvi isasest kassist. talle võivad helistada need, kes soovivad omale kümne kuust isast kassi. tal on beež isane kassipoeg ja ta tahaks seda kinkida 10-kuusele lapsele.
2.
Halli pika karvaline noor emane kiisu otsib hoolivat kodu! Ta on väga sõbralik, arvatavasti kaotanud kodu. Kiisu on sunnitud elama trepikoja ees kastis. Palun aidake! Tel 5851 2619.
Kuulutaja teatab, et ta vajab abi, et leida kodu pikka kasvu hallile emasele kassile. ta on sõbralik naine, kes otsib kodu endale ja oma kassile. ta ootab kuulutusele vastust neilt, kes soovivad noort emast kiisut. ta otsib hoolivat kodu väga sõbralikule hallile isasele kassile. ta soovib ära anda hetkel trepikoja ees elava emase kiisu.
3.
Peremehe surma tõttu ära anda heasse peresse õuekoer (sobib maakodusse). Tel 529 3513.
Kuulutaja teatab, et ta annab koera ära vaid perele, kellel on maal kodu. ära antav koer sobiks hästi inimestele, kellel on maakodu. ta soovib leida inimese, kes mataks koera. ta tahaks leida kodu koerale, sest koera peremees on surnud. ta soovib ära anda tänaval elava koera.
Tarbetekstide mõistmine 32
Lisa 1 järg
4.
Müüa berni alpi karjakoera kutsikad (pass, kiip, vaktsineeritud). Hind 600-900 €. Tel. 5569 9896.
Kuulutaja teatab, et talle võivad helistada need, kes tahavad saada omale kiibiga kutsikaid. temaga võivad ühendust võtta inimesed, kes soovivad osta kutsikatega karjakoera. ta soovib osta koera, kes maksab 600-900 €. ta soovib kodu leida karjakoera kutsikatele, kes maksavad 600-900 eurot. ta pakub tasu eest kolm alpi ja kaks berni tõugu kutsikat.
5.
Kodu otsib u 5kuune tänavalt päästetud isane kassipoeg. Must, valgete käpaotsadega, sõbralik. Tel 5477 6787, e-post
[email protected].
Kuulutaja teatab, et tal on ära anda 5 kuud koduta olnud kassipoeg. ta pakub tasuta musta-valge kirjut kassipoega. temalt on võimalus tasuta saada valge mustade käppadega kass. ta tahab leida kodu varem tänaval elanud sõbralikule kassipojale. ta soovib kodu leida viis kuud tänaval otsitud kassipojale.
Tarbetekstide mõistmine 33 Lisa 1 järg Salanimi ……………………….
B osa Kuulutused: 1.
Ära anda ilus beeži värvi kass. Kiisu on isane ja kümme kuud vana. Kass on šoti-briti tõugu. Helistada numbril 5569 9896. Kuulutaja teatab, et ta on šoti-briti rahvusest mees ja soovib kinkida kellelegi ilusa kassi. ta ootab kõnet telefoninumbril 5569 9896 neilt, kellel on pakkuda isast kassi. ta soovib lahti saada beeži värvi isasest kassist. talle võivad helistada need, kes soovivad omale kümne kuust isast kassi. tal on beež isane kassipoeg ja ta tahaks seda kinkida 10-kuusele lapsele.
2.
Otsitakse head kodu noorele emasele kiisule. Kass on halli värvi ja pikakarvaline. Ta on väga sõbralik. Arvatavasti on kiisu kaotanud kodu. Kass elab kastis, mis asub trepikoja ees. Palun aidake! Helistada numbril 5851 2619.
. Kuulutaja teatab, et ta vajab abi, et leida kodu pikka kasvu hallile emasele kassile. ta on sõbralik naine, kes otsib kodu endale ja oma kassile. ta ootab kuulutusele vastust neilt, kes soovivad noort emast kiisut. ta otsib hoolivat kodu väga sõbralikule hallile isasele kassile. ta soovib ära anda hetkel trepikoja ees elava emase kiisu.
3.
Soovitakse ära anda koer. Koer antakse ära, sest ta peremees suri. Koer soovitakse anda heasse peresse. Kutsa sobib maakodusse. Helistada numbril 529 3513. Kuulutaja teatab, et ta annab koera ära vaid perele, kellel on maal kodu. ära antav koer sobiks hästi inimestele, kellel on maakodu. ta soovib leida inimese, kes mataks koera. tahaks leida kodu koerale, sest koera peremees on surnud. ta soovib ära anda tänaval elava koera.
Tarbetekstide mõistmine 34 Lisa 1 järg
4.
Müüa berni-alpi tõugu kutsikad. Kutsikate ema on karjakoer. Kutsikad on vaktsineeritud. Neile on pandud ka kiibid. Kutsikatel on ka pass. Üks kutsikas maksab 600-900 eurot. Helistada numbril 5569 9896. Kuulutaja teatab, et talle võivad helistada need, kes tahavad saada omale kiibiga kutsikaid. temaga võivad ühendust võtta inimesed, kes soovivad osta kutsikatega karjakoera. ta soovib osta koera, kes maksab 600-900 €. ta soovib kodu leida karjakoera kutsikatele, kes maksavad 600-900 eurot. ta pakub tasu eest kolm alpi ja kaks berni tõugu kutsikat.
5.
Otsime kodu viie kuu vanusele kassipojale. Kiisu elas tänaval. Kassipoeg on musta värvi. Kiisu käpaotsad on valged. Kass on sõbralik. Helistada numbril 5477 6787 või saata e-mail aadressil
[email protected]. Kuulutaja teatab, et tal on ära anda 5 kuud koduta olnud kassipoeg. ta pakub tasuta musta-valge kirjut kassipoega. temalt on võimalus tasuta saada valge mustade käppadega kass. ta tahab leida kodu varem tänaval elanud sõbralikule kassipojale. ta soovib kodu leida viis kuud tänaval otsitud kassipojale.